Kui sina või su lähedane elab hulgiskleroosiga, oled ehk kuulnud, et tüvirakud võivad haiguse kulgu peatada. See ei ole tühi lubadus, erinevalt paljudest tüvirakuravidest on see meetod Euroopas juba kasutusel. Aga see sobib kindlale patsiendirühmale ega ole imerohi. Vaatame, keda tüvirakuravi hulgiskleroosi puhul võib aidata, mida uuringud näitavad ja kuidas Euroopas ravile pääseb.
Sisukord
Mis on hulgiskleroos ja miks immuunsüsteem oluline on?
Hulgiskleroos (ladina keeles sclerosis multiplex, lühend SM) on autoimmuunhaigus. Immuunsüsteem, mis peaks keha kaitsma, ründab ekslikult närvikiude ümbritsevat kaitsekihti ajus ja seljaajus. Sellest tekivad sümptomid, mis võivad olla väga erinevad: nägemishäired, tuimus, nõrkus, tasakaalu- ja liikumisraskused.
Kõige sagedasem vorm on retsidiveeruv hulgiskleroos, kus sümptomid tulevad ja lähevad lainetena (nn ägenemised). Just siin peitub tüvirakuravi loogika: kui haiguse taga on immuunsüsteem, mis ründab keha, siis mis oleks, kui saaks selle „nullist” taaskäivitada?
Kuidas tüvirakuravi (aHSCT) hulgiskleroosi puhul toimib?
Meetodit nimetatakse autoloogseks vereloomeliste tüvirakkude siirdamiseks, lühend aHSCT. „Autoloogne” tähendab, et kasutatakse patsiendi enda tüvirakke, mitte doonori omi.
Lihtsustatult käib see nii: kõigepealt kogutakse patsiendi verest tema enda tüvirakud ja pannakse hoiule. Seejärel saab patsient tugeva keemiaravi, mis „nullib” vigase immuunsüsteemi. Lõpuks tagastatakse talle tema enda tüvirakud, millest kasvab uus immuunsüsteem, mis loodetavasti enam enam ei ründa.
See ei ole süst ega lihtne protseduur. Tegu on tõsise, haiglas tehtava raviga, millel on riskid. Just seetõttu tehakse seda ainult spetsialiseeritud, akrediteeritud keskustes.
Kellele aHSCT sobib: mida ECTRIMS ja EBMT soovitavad?
Euroopa juhtivad erialaorganisatsioonid ECTRIMS ja EBMT on andnud selge soovituse: aHSCT tuleks kaaluda agressiivse, väga aktiivse retsidiveeruva hulgiskleroosi puhul, kui vähemalt üks tugevatoimeline ravim pole haigust ohjes hoidnud. Nende soovitused avaldati 2025. aastal.
Meetod toimib kõige paremini siis, kui haiguses on veel põletikku, ehk just retsidiveeruva vormi puhul. Progresseeruva hulgiskleroosi korral, kus põletikku enam pole, on tulemused palju ebaühtlasemad.
Mida hulgiskleroosi tüvirakuravi uuringud näitavad?
aHSCT-d on hulgiskleroosi puhul kasutatud üle kahe aastakümne ja EBMT andmetel on see Euroopas kõige kiiremini kasvav selle ravi näidustus. 2023. aastal oli hulgiskleroos Euroopas kõige sagedasem autoimmuunhaigus, mille puhul seda tehti.
Uuringutes on paljud õiget tüüpi patsiendid saavutanud pika ajaperioodi ilma uute haiguse ägenemiste ja uute kahjustusteta ajus. See ei tähenda, et kadunud võimed taastuvad, vaid pigem seda, et haiguse edasine kulg peatub. Täpsed tulemused ja patsiendivaliku kriteeriumid leiad erialaorganisatsioonide ülevaatest.
Kas tüvirakuravi hulgiskleroosi vastu on Eestis saadaval?
Vereloomeliste tüvirakkude siirdamist tehakse Eestis Tartu Ülikooli Kliinikumis, peamiselt verehaiguste puhul. aHSCT hulgiskleroosi vastu on aga eriti spetsialiseeritud ravi, mida tehakse valitud Euroopa keskustes.
Kui see võiks olla sinu jaoks võimalus, käib tee tavaliselt läbi neuroloogi, kes hindab, kas su haigus vastab kriteeriumidele. Kui ravi tehakse teises EL-i riigis, võib appi tulla Euroopa piiriülese ravi direktiiv, mis annab õiguse taotleda ravi mujal ja osa kulu lasta Tervisekassal hüvitada. Just siin saab Stem Cell Future aidata: leida õige keskuse ja mõista, milline tee on sinu olukorras reaalne.
Mida see sinu jaoks tähendab?
Kui sul on hulgiskleroos, on tüvirakuravi tõeline Euroopas kasutusel olev võimalus, aga ainult kindlale rühmale. Oluline on meeles pidada, et ravi ei taasta juba kaotatud võimeid, vaid püüab haiguse edasise kulu peatada.
Pea nõu oma neuroloogiga, kas su haiguse tüüp ja aktiivsus üldse sobivad selle raviga. Kui kaalud tüvirakuravi, küsi alati, kus ravi tehakse, milline on keskuse akrediteerimine ja millised on riskid. Stem Cell Future aitab sul eristada tõenduspõhise ravi tasulisest lubadusest ja leida õige keskuse.
Korduma Kippuvad Küsimused
Kas tüvirakuravi ravib hulgiskleroosi?
Tüvirakuravi (aHSCT) ei ole imerohi, aga see võib õiget tüüpi patsientidel haiguse edasise kulu peatada. See sobib eelkõige agressiivse, väga aktiivse retsidiveeruva hulgiskleroosi puhul, kui ravimid pole aidanud. Kaotatud võimeid see üldjuhul tagasi ei too.
Kellele aHSCT sobib?
ECTRIMS ja EBMT soovitavad seda kaaluda väga aktiivse retsidiveeruva hulgiskleroosiga patsientidel, kellel vähemalt üks tugevatoimeline ravim pole haigust ohjes hoidnud. Progresseeruva vormi puhul on tulemused ebaühtlasemad.
Kas tüvirakuravi hulgiskleroosi vastu on Eestis saadaval?
Vereloomeliste tüvirakkude siirdamist tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumis, kuid aHSCT hulgiskleroosi vastu on eriti spetsialiseeritud ravi, mida tehakse valitud Euroopa keskustes. Ravile pääsemine käib neuroloogi kaudu ja võib toimuda piiriülese ravi teel.
Kui ohtlik aHSCT on?
Kas kaotatud võimed taastuvad?
Mida sa nüüd teha saad?
Kui sul on hulgiskleroos ja tahad teada, kas tüvirakuravi võiks olla sinu jaoks võimalus, alusta meie tasuta konsultatsioonist.
Aitame sul ausalt aru saada, kus su diagnoosi puhul täna tõeline võimalus on ja kuhu tasub järgmiseks pöörduda. Loe ka, mis on tüvirakk ja milleks teda kasutatakse, et taust selgem oleks.